Krakow oli Poola kuningriigi pealinn aastani 1596 ja on jäänud sõjas maatasa tegemata. Selle tõttu on Krakowis säilinud iidset hõngu, müstikat ja kuninglikkust. Krakow asub Väike-Poolas, on üks vanimatest Poola linnadest ja ka Euroopa ilusaimatest linnadest.
Oot, aga pidin ju Varssavisse jõudma? Tõesti, jõudsingi kell pool kuus hommikul, suht unisena, ja pidasin targemaks järgmises bussis edasi magada, selle asemel et oodata kuni vaatamisväärsused linnas lahti tehakse. Varssavist ilmub aga kindlasti ka varsti lugu.
Rongiga Varssavist Krakowi
Minnes järgmist bussipiletit otsima, selgus, et Warszawa Centralna tähendas rongijaama ja piletimüüja mulle kiirrongile piletit ei müünud, sest see olevat liiga kallis. Õige ka. Loksusin siis tavarongiga 5 tundi Varssavist Krakowi. Ega sel reisil ka viga polnud, ruumi palju rohkem kui eelmised tunnid bussis, kus ma olin nagu sprott avamata karbis.
Ülepuhkamine ja üks lisapäev
Krakowi vanalinna lähedal leidsin hosteli ja selles mõnusa ning ülipuhta üheinimese-toa (booking.com valikus on küllalt vähe üheinimese-tube) ja arvata võib, kui mõnus oli ennast pesta ning mõni päev varem selga pandud särki vahetada.
Päevade lugemisega läks nii nagu puhkusel mõnikord ikka juhtub, et pidin sõbrannale kirjutama, et mu telefon on sassi läinud selle roaminguga ja väidab nüüd, et on alles teisipäev. Tegelikult on ju juba kolmapäev? Sõbranna aga ütles, et telefon ei valeta ja nii ma leidsin endale ootamatu lisapäeva. Vahva, eks.
Krakow oma muinasjutulise vanalinnaga on tõesti kaunis
Krakow tundus mulle kodusem ka seetõttu, et seal oli juba lõunamaa lõhna. Inimesedki astusid ligi nagu lõunamaal kunagi, et midagi küsida või üritada oma kaupa müüa. Ühed tüdrukud näiteks tahtsid riiet näomaskiks. Üks naine soovis niisama teed näidata. Kelleltki kuulsin, et mäed on tõesti ägedad, tasub minna.
Krakow on nagu muinasjuturaamat, sest hooned on jäänud sõjast puutumata. Rohkesti on erinevatel aegadel ehitatud kirikuid. Vanalinna ehk Stare Miasto iga maja meenutab erinevasse paberisse pakendatud kommi ühes ja samas kommikarbis.
Jäätist limpsides võib jalutada butiikide ja söögikohtadega ääristatud, ajalugu mäletavatel tänavatel. Neist üks on näiteks Florianska tänav. Siit viib Kuningate tee, Droga Królewska, Waweli kindlusse.
Veel kuninglikkust. Kroon Maria kiriku, Kościół Mariacki, torni ümber.
Tiivaplagin. Rynek Główny ehk linnaväljak väga paljude tuvidega, keda lapsed söödavad, et siis jälle lendu hirmutada. Rynek Główny olevat Lonely Planet´i arvates maailma ilusaim väljak.
Cloth Hall, pikk hoone järgneval pildil, on suur suveniiride kodu.
Elektritõukeratastega liiklemine on mugav ja populaarne.
Vanalinnas leidsin taas merekarbi märgi ja palverännaku tee, nii et sain veidi caminol käidud.
Waweli kindlus Vistula jõe kaldal ja ley liinid
Google andmetel peaks Waweli mäel ja kindluses ristuma 7 ley liini ja lisaks olevat seal tšakra kivi, mille Šiva ise sinna heitnud. See pidavat energiat eraldama (nagu akupank siis), mis teeb Wawelist ühe spirituaalse energia keskuse. Hindude arvates nagu üks Maa tšakra asuks seal. Järgnev pilt on sellest hoovist, mille vasakpoolne nurk katedraali lähedal siis kuulu järgi see tähtis koht peaks olema.
Kas Šiva elas kindluse ehitamisega samal ajal või pani keegi selle kivi Indias käies pihta (mis mu meelest on hoopis tõenäolisem), ärge minult küsige. Mäe all koopas olevat elanud ka üks draakon, kes kõike seda väge valvanud. Muidugi löödi suur loom kähku maha, loomakaitset polnud vanal ajal üldse. See seletab ka nende tohutu suurte kontide päritolu, mis seina küljes ripuvad. Pildil: katedraali roheline uks, sellest vasakul üks suur piklik ese ja kaks väiksemat mügarikku. Kõik, mis lohest järgi jäi.
Siin, Vistula või Wisla jõe ääres, Waweli mäel, elasidki kuningad, sel ajal kui Krakow veel pealinn oli. Kindlust hakati ehitama ilmselt juba 11 sajandil, põhjalikumalt alates 13-14 sajandist. Niisiis, vähem kui tuhat aastat tagasi olid lohed veel alles.
Seda peab küll ütlema, et kindluse aias jalutades oli ülihea rahulik tunne. Mõnele ley liinile ma ikka peale astusin.
Linna lähedal asub Wieliczka soolakaevandus
Wieliczka soolakaevandust olen külastanud varem, mäletan suuri koopaid ning saadud elamust. Esimest korda sinnakanti sattudes soovitan kindlasti üle vaadata.
Krakow … ma oleks võinud sinna jäädagi
Krakow meeldis mulle niivõrd, et enne sealt lahkumist lihtsalt pidin veelkord vanalinna tänavad läbi tallama. Kõik see kohvilõhn, külmkapimagnetid, tuvid, kirikukellad, ajalugu välja hingavad majad, kujud, tornid, munakivid kingatalla all, sajad inimesed, päike, lõunatuul… Kahjuks aga mitte ühtegi lohet.
Reisin paljuski selleks, et lõunakaarte tuult tunda.
Kohe ilmub ka järgmine lugu.
Reisikirja eelmine osa: Seiklusreis Poola ja tagasi – Vilnius