Sebra karv on lühike ja tundub paitades mõnusalt pehme. Sebrad on tulnud külalisi uudistama ja seisavad nüüd vaikselt, nukker helk suurtes tumedates silmades. Meenutades mulle väga snäkki ootavaid retriivereid.  Eks sebradki ootavad kingitusi või vähemalt paitamist. Üks sebra on lonkinud bussi ette ja seisab seal nüüd niisuguse näoga, et tema ei mäleta, kuidas edasiastumine käib. Aafrika! Read more “Miks ma Aafrika savannis sebrat sügasin? 1. osa”