Ühe Gozol veedetud päeva pühendasime Victoria linnas asuva Cittadella läbiuurimiseks. Ühtlasi sattusime Gozo karnevalile. Sellist asja juba igapäev ei näe!
Cittadella on iidne kindluslinn
Cittadella, eripärase siluetiga, iidne kindlustatud linn, kõrgub Gozo saare kohal. See on olnud hõivatud juba eelajaloolistest aegadest ja selle tänavakive on kulutanud väga paljudest ajastustest pärit inimeste jalad.
Cittadella, tuntud ka kui Gran Castello, on Victoria tsitadell. Keskajal oli see majesteetlik kompleks kohalikele elanikele varjupaigaks vaenlaste eest. Türklaste ja mereröövlite pideva rüüstamise tõttu pidi kogu Gozo elanikkond kuni 1637.aastani igal õhtul tsitadelli ööbima minema. Nii oli seadusega ette nähtud. Üheks põhjuseks asjaolu, et kui 1551.aastal saabus Türgi rünnakute haripunkt, viinud türklased kogu Gozo elanikkonna (umbes 5000 inimest) aheldatuna orjusesse. Väga vähesed inimesed said tõenäoliselt põgenema salajase väljapääsu kaudu. Saare taasasustamiseks kulunud 50 aastat.
Cittadella väljakul asub suurejooneline barokkstiilis katedraal, mis on pühendatud Santa Marijale. On ka piiskopipalee, Püha Joosepi kabel ja mõned väikesed muuseumid.
Katidral ta’ Santa Marija Assunta. Kaunis lagi.
Põrand peegeldab armastus surma vastu, igal sammul.
Aga see ei ole üldse meie hotellituba. Hoopis osake muuseumist.
Gozo oli mugav koht, kuhu saata need, kes millegagi hakkama said, õigeid mõtteid ei mõelnud ja kelle nägu üldiselt ei meeldinud. Kuhu sa väikeselt saarelt lähed. Nii siis istutigi mõnikord ka vangikongis. Piinamine oli siin samuti väga käepärane tegevus. 1784.aastal võetud vastu seadused, mis saatnud ka Malta naisi Gozole eksiili, minimaalselt 10-ks aastaks.
1538. aastal istunud Cittadella vanglas 4 kuud ka Jean Parisot de La Valette (ühe mehe ründamise eest), kellest hiljem sai kuulsaim Malta Ordu Suurmeister ja kelle järgi nimetati Malta pealinn Valletta.
Tsitadelli müüridelt avaneb avar vaade linnale.
Ja vaade Vahemerele.
Gozo olevat kunagi olnud priviligeeritud Rooma omavalitsusüksus, mis oli Maltast sõltumatu ja tsitadell oli selle haldus-, sõjaväe- ja usuelu keskus. Kunagi olevat katedraali asemel asunud jumalanna Juno tempel.
Küll ma tahaksin, et mul oleks aega lugeda nii suuri raamatuid, mida meie raamatupoodide lettidelt ei leia. Võrdluseks tänapäevase inimese käsi.
Ir-Rabat ehk Victoria on Gozo pealinn
Gozo pealinna Victoria teine, vanem, nimi on Ir-Rabat. Victoria nimi antud linnale aastal 1887, seoses Briti kuninganna kuldjuubeliga.
Kohe bussijaamast tulles vasakut kätt on suuremat sorti koogivalikuga söögikoht. Toiduports on ka pirakas. Peatänaval asub ka suure valikuga Greens toidupood ja ringivahtimist on Victorias, tänu Cittadellale ja karnevalile, küllaga.
Gozo karneval, hõissa!
Meile öömaja pakkuvad naised küsisid, kas me tulime spetsiaalselt karnevalile. Kui oleks karnevalist varem midagi teadnud, olekski spetsiaalselt selleks tulnud. Minu arvates oli väga vahva. Karnevalimelu keerles mitmes linnas ja külas, kõige rohkem muidugi pealinnades.
Victorias esines kõigepeat rahvatantsurühm, seejärel mudilastest-linnukestest, Lumivalgekestest, Kurjadest Kuningannadest, päkapikkudest, inglikestest, üksaarvikutest alates kuni paabulindude, vampiiride, kuradikeste ja kõikvõimalike müstiliste tegelasteni välja.
Sel aastal toimus karneval 22.veebruarist 4.märtsini, nii et kellel on huvi niisuguse kireva emotsionaalse mürgli vastu, võiks järgmisel aastal plaani võtta. Paraad oli uhke, Victoria linna kõige laiem tänav oli algusest lõpuni kõikvõimalikke kirevaid tantsivaid tegelasi ja kummalisi liikuvaid objekte täis tuubitud.
Kostüümid olid väga hästi läbi mõeldud ja näha oli, et inimesed olid kõvasti ette valmistanud ja võtsid nüüd seda kõike suure innu ja kaasaelamisega. Victoria peatänava ääres on ka mitmeid söögikohti, kus pealtvaatajad ja osalejad said end soojendamas ja patareisid laadimas käia, et jõuaks sellele pikaajalisele trallile vastu panna.
Kuigi ilm ei olnud minu arvates nii soe, et pesuväel ja sulgede lehvides tundide viisi õues olla, siis kohalikke see ei tundunud üldse häirivat. Sinised huuled ja käsivarred, tühiasi! Minu soovitus oleks küll nende lehvivate paabulinnusabade alla termopesu tõmmata, aga no eks nad ise tea paremini.
Niisugune suur karnevalimasin mahtus vaevu Victoria peatänavale ja mõned osad sellest tuli kurvi võttes eemaldada. Selliseid masinaid sõitis ka väljaspool kesklinna (nemadki tahtsid ju õhtuks kodugaraaži), mis muutis maantee hoopis lõbusamaks.
Bussisõit on omaette atraktsioon
Kuna Victorias mürtsus karneval mitu päeva, siis oli õhtune buss nr 303 täis kostümeeritud tegelasi. Buss oli nii täis tuubitud, et bussi uksed avanesid ainult suure rüselemise tulemusena. Üldine melu oli aga rõõmus ja noortepärane, kuigi tekitas mõtte, et see bussisõit on Aafrika omaga võrreldes veel samm edasi.
Gozo ja Malta bussid ei peatu, kui keegi reisijatest väljuda ei soovi, ehk siis Stop nuppu ei vajuta. Või kui peatuses keegi käega ei vehi. Kuna karnevalitegelastest reisijad ei suutnud kamba peale vajaminevat peatust tuvastada, siis uhas buss muudkui edasi, kuni viimaks voolas Naduris peaaegu kogu buss reisijatest tühjaks ja me saime hetke hinge tõmmata.
Bussijuhid on väga abivalmid, vabandavad, kui pole märganud peatuda, ja ootavad ära, kui keegi – näiteks nagu mina – kaugemalt kohale tormab. Üldiselt aitavad siis ka läheduses viibijad natuke kätega kaasa vehkida. Mis on väga südantsoojendav.
Õhtu päästsid päris maasikalõhna ja –maitsega maasikad. Selliseid polegi ammu enam söönud.
Järgmises loos jätkame avastamisretke.
Reisikirja esimest lugu saad lugeda siit:
Għawdex ehk Gozo – milline ta seekord on? 1. osa
