Kuidas on võimalik 9 tunniga Tartust Haapsallu jõuda, millisena tundub mudaravi, mida avastada Kirna mõisas ja mida Haapsalu veel pakub. Sellest hakkangi kohe pajatama. Varuge kannatlikkust.
Tikupoiss valmistas hommikusöögi
Külli oleks rabanduse saanud, kui ma ütlesin, et laupäeval siis hakkame minema. Tema oli arvestanud, et läheme pikemaks ajaks ja seega stardime juba reedel. Nii et mina oma jutuga üritasin pidurit tõmmata. Startisimegi siis juba reede hommikul kohe peale ärkamist.
Hommikusöögi ajaks jõudsime ühte mõnusasse söögikohta, mille tuvastasime Tikupoisina ja mille õuealalt saime ka ploome kaasa osta. Itaalia igatsust võib reedehommikuse Eestimaa-reisiga, ja alustades Tikupoisist, õige natuke leevendada küll.
Haapsallu annab sõita ja lõunaks ei olnud ilm enam üldse see, mis ta oli hommikul. Mul oli kohvritäis riideid kaasa pakitud juhuks, kui tuleb vihma või koguni lund. Päike aga hakkas hullul kombel kuumutama, nii et pidime kusagil kaubamajas tegema vahepeatuse ja ostma mulle suveriided. Neid ma kogu reisi vältel kandsingi ja kohvrist läks mul lõppkokkuvõttes tarvis ainult öösärki.
Kirna mõisa pingid ja lilled
Teele jäi ka Kirna mõis ja kuna sinna tavaliselt ei satu, siis astusime läbi. Kõiki lilli poleks tõepoolest olnud tarvis üles pildistada, selles oli Küllil õigus, aga mulle tuleb niisugusi asju öelda kohe alguses ja mitu korda. Ei tasu oodata, kuna ma ise taipan. Nii läks Kirnas taas mitu tundi ära. Lisaks ma katsetasin liiga paljusid pinke läbi, et mis juhtub, kui neile peale istuda. Katsete tulemused pole siiani veel teada.
Kirna mõisas võttis ka käevõrude valimine omajagu aega ja õnnelik juhus, et neil polnud kohvik avatud. Nii saime enne pimedat siiski Haapsalu poole edasi liigutud.
Lõpuks ma taipasin, et Külli juba ammu ootab ja panin jooksu.
Foto autor on Külli
Fra Mare ja kuidas ma sinna sattusin
Fra Maresse sattusin tegelikult üldse põhjusel, et olin saanud Hookusbookuse kinkekaardi. Kaardi sain põhjusel, et tekitasin ühele ettevõttele hullupööra käivet. Võin teile ka sellekohast diplomit näidata, kui kedagi peaks huvitama. Hookusbookusele lisaks sain ühtlasi ka – koos veel umbes 10 dream team´i ehk tõelise unistuste tiimi liikmega –, selle ühe kinga, millest varemgi kirjutasin. Selle tulemusena jõudsin Aafrikasse triibulisi loomi silitama, kohalike liinibussidega ringi loksuma ja ka 7-värvilisele maale; Sri Lankale (et nihverdada India reisist kõrvale, aga saada siiski umbes samalaadseid kogemusi) ja elevante pesema; rääkimata Itaaliast, Sloveeniast ja Lätimaast. Lisaks veel Gozo ja Malta elamused.
Kokkuvõtvalt, ärge tekitage kellelegi suuremat sorti käivet ega sellega kaasnevat peavalu, hoidke kõrvad lidus ja te ei pea kunagi nuputama võõraste mandrite lennujaamades, et mida nüüd edasi teha ja kuidas kohalik sim kaart töötab. Ega tundma varvaste vahel lirtsuvat sooja ravimuda, mis haiseb nagu vedelik Veneetsia kanalites.
Hookusbookuse kinkekaart aga nõudis, et ma jõuaksin lõpuks ometi SPA-sse kohale. Võib arvata, et SPA-s oli ülimõnus pärast kõiki neid 9-t tundi rabelemist. Fra Mare asub Paralepa rannakese ääres ja siin võiks vabalt vähemalt nädala veeta. Jalutada, lugusid kirjutada, unistada, merd vahtida ja mudas vedeleda. Ei jää üldse alla väljamaareisile.
Alasti avalikus kohas ehk Haapsalu mudaravi
Ma panin loole niisuguse pealkirja lihtsalt uudishimust, et kui palju lugejaid see toob. Eks ma annan teile edaspidi teada. Aga kui juba nii pikk vahemaa läbida, siis võiks kohapeal ka midagi meeldejäävat kogeda. Ja mis võiks olla vapustavam kogemus kui mudaravi? Selline mõnusalt haisev ja lirtsuv hallikas ollus, millest lapsepõlves ei saa kunagi küllalt. Vajud üleni selle sooja löga sisse ja võid seal alasti plätserdada. Kes ei tahaks. Mu sisemine laps huilgas rõõmust.
Mudaravi protseduur ise on väga kasulik mitmel põhjusel. Kahtlemata teeb see head nahale, kiirendab ainevahetust ja leevendab pingeid.
Mudaraviõde ütles, et meie küll eestlased ei ole. Tüüpilised eestlased on mossis, rahulolematud ja rõõmutud, meie aga hakkasime fotosid klõpsima ja üldse suhtusime sellesse protseduuri nagu tsirkuse etendusse. Loodetavasti muutsime mudaraviõe päeva rõõmsamaks sellise ebaeestlasliku käitumisega.
Haapsalu, Eesti oma Veneetsia
Minu jaoks on Haapsalu niisugune koht, kus loomingu hõng lihtsalt lehvib õhus. Haapsalus tundub olevat keskmisest lihtsam tegeleda loominguga ja eks sellepärast loomeinimesi on seal nii palju käinud ja elanud ka. Näiteks nagu Tšaikovski, kelle mälestuseks on paigutatud mälestuspink.
Haapsalu ongi valgete pinkide ja kaunite vaadete linn.
Väga lihtne on ennast ette kujutada Haapsalus elamas. Nii ma takistasingi õhtuti Küllil raamatu lugemist kõiksuguste uitmõtetega selles osas, et kuhupoole oma loomevankrit võiks lükata.
Ja nii häid kooke, nagu Müüriääre Pagaris, ma ei ole Tartus mitte kusagil leidnud. Uskuge, ma olen otsinud. Nii et kookide pärast ma läheksin kohe tagasi.
Haapsalu raudteejaam.
Haapsalu linnus.
Fra Marest oli ilusa ilmaga väga mõnus vanalinna jalutada. Promenaadil avanes kaunis merevaade ja mulle meenus, kui vahva oli siin ka eelmisel korral koos nimetatud unistuste tiimiga olla ja kui kauneid päikeseloojangu pilte sai tehtud. Selle tõttu tahtsingi tagasi. Päikeseloojangu pilte sel korral teha ei õnnestunud, kuna SPA ja mudaravi nõudsid enestele liigset tähelepanu. Mis tähendab, et tuleb lihtsalt veelkord tagasi minna.
Foto autor on Külli