Krakowist Zakopanesse polnudki pikk maa ja mugavaid busse käis üsna tihti. Uskumatu, et jõudsin Kõrg-Tatra mägedesse! Majutasin ennast jälle mugavalt ära ja hakkasin otsima, kuidas mõnda mäetippu saaks ronida.
Zakopane on kuurort Tatra mägede jalamil
Zakopane on talvel suusakuurort, suvel pakub majutust mägimatkajaile, loodusvaadete nautijaile ja niisama läbisõidul olijaile. Zakopane asub päris Poola lõunaosas, Slovakkia piiri lähedal. See on kaunis pisike küla, kus avanevad tõeliselt ilusad vaated ümbritsevatele mägedele.
Siinsed puidust ja nikerdistega kaunistatud majakesed on väga armsad vaadata. Turiste, kes siin puhkavad, on muidugi murdu. Lähedal asuvaid vaatamisväärsusi viivad vaatama päevas mitmed bussid, samuti võib kasutada turismifirmade abi. Autoga päris kõikjale ei saa, seetõttu on bussid väga hea ja odav valik.
Varahommikune Zakopane, kui turistide vool pole veel tänavaid täitnud:
Gubałówka mägi on siinkandis üks käidavamaid kohti
Seetõttu saab mäeharjal asuva küla peatänaval turistide summas edasi-tagasi jalutada, matkaradu avastada, suveniire osta, aga ka lihtsalt istuda, päikest võtta, vahvleid süüa, mäevaadet ja mäeõhku nautida. Üles-alla saab Zakopane keskusest nii gondliga kui ka isikliku kondimootoriga. Gubałówka kõrgus on 1120 m.
Kasprowy Wierch on järgmine populaarne mäetipp
Kasprowy Wierch tippu jõudmiseks võib Zakopanest sõita bussiga või matkata jalgsi Kuznice’sse ja sealt edasi kas kahe gondliga sõita või siis lihtsalt mitu tundi ronida. Kasprowy Wierch on juba tõsisem tegija, veidi alla 2000 meetri kõrge ja selle otsas asuv observatoorium olevat Poola kõrgeim ehitis.
Kuznice’sse jõudes avastasin, et peale minu oli ka miljon teist inimest arvanud, et tuleks varahommikul juba enne teisi kohale ja hakkaks gondli piletijärjekorras seisma. Ma ei saanud ka online piletit osta, kuna selles kohas mingit online ei olnud. Tahtsin nii kangesti õhusõitu proovida, et seisin kõik need tunnid piletijärjekorras ära. Ronimise mõtte laitis ka mu põlv maha, sest tee ülesmäge oli hullem kui Poruni matkarada.
Mägede kirjeldamatu müstika
Mägedes on loomulikult imeliselt ilus ja mägede tuul ning udu on erilised. Piltidele jääb ainult üks koht, aga kui oled mägedest ümbritsetud, vaat see on kirjeldamatu tunne. Kõikjal, kuhu vaatad – tipud. Sinise ja rohelise erinevad toonid, varjutatud pilvedega.
Alguses vaatasin, et ega ühtegi vaba kivi polegi, kuhu istuda, et oma kaasa võetud maasikasai viimaks ära süüa. Matkajate ühtlane vool liikus ähkides üles-alla mööda kiviseid matkaradu. Mööda neid mäeharju võiks tegelikult matkata päevi või nädalaid, kui matkavarustus kaasa võtta.
Mägedes peab ka seda meeles pidama, et ilm on väga muutlik. Ühel hetkel särab päike naha mõnusalt soojaks, juba järgmisel võib külm tuuleiil kõrvad peast viia. Ja heade jalanõude tähtsust ei saa muidugi kordamata jätta. Ülioluline.
Tatra rahvuspargis on palju mägedesse viivaid, hästi tähistatud matkaradu
Mõned rajad võivad isegi kaunite mägijärvede juurde viia. Kosutav on näha ürgseid metsi, kus mingit lageraiet pole läbi viidud. Juba sellegi pärast tasus tulla! Madalamad mäed, toon näiteks Nosali mäe oma 1200 meetriga, polnud õnneks ka nii ülerahvastatud.
Sellises looduses peab muidugi olema ettevaatlik, sest ka metsaelanikele meeldib siin. Seega on parem karusid mitte üles ärritada ja ka muid loomi mitte toita. Kõnni lihtsalt oma rada ja lase ka teisel omaette toimetada. Ööseks metsa jääda pole kuigi hea mõte. Puuduta loodust ainult oma südamega ja ära jäta endast prügi maha.
Tatra rahvuspargid nii Poolas kui Slovakkias ongi loodud ürgse looduse säilitamiseks. Tundub et sain siin isegi kõrgmägede päikest. Saadan teile ka, loodan et tuleb läbi!
Oh, ja toidupilt ka. Kuznice’s tellisin borši… mis on selles tassis… Aga suurepäraselt maitsestatud!
Neile, kes mu reisikirju on kommenteerinud, võin öelda, et ma ei oskagi ära põhjendada, miks mulle meeldib üksi reisida. Ju introvertsus on nii üüratu. Ja vahva, et teile meeldivad mu pisut viltused pildid!
Reisikirja järgmine osa on varsti tulemas. Eelmised osad asuvad siin: