Taimaa võlus mind täielikult ära ja nii tahtsin veel võimalikult palju mälestusi endasse ahmida. Näha veel Taimaa erinevaid kihte ja nuusutada seda päris vängelt Aasia järele lõhnavat õhku. Reisimine ei peagi lihtne olema ja üksi reisides ei saa keegi teada, kas magamiseks jääb või lihtsalt ei jää aega üle. Read more “Taimaa – muinasjutuline ja tehnoloogiline kuningriik”
Rubriik: REISIKIRJAD
Bangkoki templid ja ajalugu
Tagasi Bangkokis, vaatasin igal päeval üle veel mõned templid, õhtul ööturud ja kaubanduskeskused ja eksisin ka tänavale, kus olidki punased laternad. Tänases loos näed jälle, kuidas muinasjutulised kullatud templid tänapäeval Aasia päikeses säravad. Read more “Bangkoki templid ja ajalugu”
Phuket: Karoni ja Kata rannad
Minu majutus Phuketil asus Karoni rannas ja selle lähedal oli traditsiooniliselt kaunis tempel Wat Suwan Khirikhet. Templi hoovis toimus reede õhtul suur turg kirjude riiete, suveniiride, ehete, tänavatoidu, puuviljade ja palju muuga. Read more “Phuket: Karoni ja Kata rannad”
Phuket ja Big Buddha
Ma ärkasingi vara ja jõudsin järgmisele lennule. Phuket tervitas mind suure valge Buddha kujuga, mis paistis kaugelt eemalt mäe otsast – Buddha oli puudest kõrgem. Vaatasin seda kuju kuumal rannaliival jalutades ja otsustasin, et tahaksin Buddhat ka hoopis lähemalt vaadata. Read more “Phuket ja Big Buddha”
Bangkok, Wat Pho ja Grand Palace
Wat Aruni templist teisele poole jõge jäävad vaatamisväärsused Wat Pho ja Grand Palace. Otsustasin needki üle vaadata ja soovitan seda kogemust kõigile. Pildistamist ja imetlemist jätkub tundideks või isegi terveks päevaks. Read more “Bangkok, Wat Pho ja Grand Palace”
Bangkok, Wat Arun ja Wat Traimit
Põhjus, miks ma Bangkokis üldse paadiga Chao Phraya jõele seiklema läksin, oli Wat Arun Ratchawararam ehk Koidutempel. See asus minu Bangkoki kodusest hostelist vaadates jõe vastaskaldal. Read more “Bangkok, Wat Arun ja Wat Traimit”
Bangkok ja täitunud unistus
Suured kuldsed Buddha kujud, eriskummaline tänavatoit, kookosvesi roheliste kookospähklite sees ja tohutu palju väga-väga erinevaid, enamasti naeratavaid inimesi olid esimesed asjad, millega Bangkok mind vastu võttis, üllatas, vaimustas ja ära kodustas. Järgnevates reisikirjades võtan lühidalt kokku oma Taimaa reisimuljed. Read more “Bangkok ja täitunud unistus”
Eestimaa matkarajad: Laeva soo talvel
Aasta viimane kuu ongi lõppemas. Talvine pööripäev on möödunud, päike kolm päeva “pesas” olnud ja sealt juba ka välja lennanud. Nüüdsest hakkavad päevad järjest pikemaks muutuma. Arvestades looduse loomulikke rütme, on uus päikeseaasta juba alanud. Kuidas oleks sellist püha aega veelgi parem tähistada, kui koos heade sõpradega, kellest üks on pealegi husky, matkarajal? Läksime uurima, milline on Laeva soo talvel. Read more “Eestimaa matkarajad: Laeva soo talvel”
Eestimaa matkarajad: Laeva soo
Soo on vaikne, puhas, inimvaba ja kutsuv. Soo avarus ja ajatus hüüab mind ikka ja jälle tagasi. Pärast seda, kui olin varbad eelmine kord turbasambasse pistnud, ei olegi ma sellest heaolutundest enam lahti saanud. Nii läksin ja tegin ühel päeval tiiru ka Laeva soos. Read more “Eestimaa matkarajad: Laeva soo”
Jurmala, Lätimaa kaunis kuurortlinn
Läti juust ja leib ei seisa kapis nii kaua, et hallitama jõuaks minna ja nii otsustasin uute varude järele sõita. Riiga saabudes selgus, et kuigi kaugel siit ei asu ka kuurortlinn Jurmala. Mis takistaks mind sinna sõitmast? Kohe räägin sellestki päevast pikemalt. Read more “Jurmala, Lätimaa kaunis kuurortlinn”
Riia linn, toidunaudingud ja troopilised liblikad
Ühel päeval, kui kodune hommikusöök igavaks ja kodulinn ise üksluiseks oli muutunud ning ilmateade lisaks ka vihmast ilma lubas, ostsin endale pileti Tartu – Riia bussile. Kohe räägin, mis sel päeval edasi juhtus. Read more “Riia linn, toidunaudingud ja troopilised liblikad”
Eestimaa matkarajad: Norra-Oostriku allikad
Kui poleks ise näinud, poleks uskunudki, et allikad võivad olla kohad, mille ääres jaaniõhtul nii vilgas liikumine käib. Ja ma ei pea silmas sääski, rebaseid ega kopraid. Inimesed varuvad endale maagilist lättevett. Järgnevas loos tulevad jutuks mõned Järvamaa Norra-Oostriku ala allikad. Read more “Eestimaa matkarajad: Norra-Oostriku allikad”
Eestimaa matkarajad: Männikjärve
Teate, ma läksin omadega jälle rappa! Hurraa! Kes on omad ja mis põnev paik on Männikjärve, sellest saadki kohe lugeda! Read more “Eestimaa matkarajad: Männikjärve”
Eestimaa matkarajad: Valgesoo
Varahommikune vaikus õitsvate kuremarjapuhmaste kohal lubab kuulatada soohaldjate kutsuvat sosinat. Tillukesi valgeid vatitupse meenutavad tupp-villpead tervitavad saabujaid tuule käes kergelt noogutades ja nende valevus muudab ümbritseva avaruse eriti helgeks. Selle looga kutsun sind kaasa Valgesoo rabasse. Read more “Eestimaa matkarajad: Valgesoo”
Eestimaa matkarajad: Taevaskoja – Kiidjärve – Taevaskoja
Tutvustan taas üht kaunist Eestimaa paika, kuhu sa võiksid metsaõhku nautima minna. Seekord sai käidud Taevaskoja – Kiidjärve – Taevaskoja matkarajal 12 kilomeetrit ja isegi huskyst sõber heitis selle rännaku kestel hetkeks mustikavarte vahele pikali. Aga ainult hetkeks! Et kohe jälle aktiivselt edasi rühkida. Read more “Eestimaa matkarajad: Taevaskoja – Kiidjärve – Taevaskoja”
Eestimaa matkarajad: Tilleoru
Sooja ilma ei saa Eestimaal raisku lasta ja nii ma kasutasingi taas juhust, et koos tuttava koeraga ja tema perenaisega uued matkarajad avastada. Seekord jõudsime Tilleoru maastikukaitsealale. Read more “Eestimaa matkarajad: Tilleoru”
Eestimaa matkarajad: Meenikunno
Tahad oma silmaga näha ja kaasa elada sellele, kuidas loodus algava kevade üle rõõmustab? Oma kõrvaga niisugust kontserti kuulata, millist trajektooril „töö-kodu-töö” kulgedes ei kuule? Praegu on just õige hetk Eestimaa allesjäänud ilusad paigad üles otsida! See lugu räägib Meenikunno rabast ja matkarajast. Read more “Eestimaa matkarajad: Meenikunno”
Portugal: kuidas camino mu üles leidis. 4. osa
Iga jalajälg on isemoodi ja räägib oma lugu. Kellele see kuulub, kui raske oli astuda ja milleks see samm üldse tehtud sai. Täna ma räägin ühest hoopis erilisest teekonnast. Püüan seletada, mis on camino ja kuidas see ühel hetkel võib su lihtsalt ise üles leida – isegi siis, kui püüad seda eirata. Read more “Portugal: kuidas camino mu üles leidis. 4. osa”
Portugal: Guimarães, Coimbra ja teised. 3. osa
Portost mööda ookeani kallast Póvoa de Varzimi viib tegelikult üks palverännuteekond ehk camino. Kui soovid aga kiiremini kohale jõuda, tuleb Portos appi metroo punane liin, mille lõpp-peatus Póvoa de Varzim ongi. Sellest loost saad lisaks lugeda ka Portost kirdes asuva linna Guimarães ja lõunas asuvate linnade Aveiro ja Coimbra kohta. Read more “Portugal: Guimarães, Coimbra ja teised. 3. osa”
Portugal: Porto vaatamisväärsused. 2. osa
Porto asub Portugali põhjapoolses osas. Lennujaamast sain metrooga kergesti vanalinna ja peale ergutava tökatmusta hommikukohvi joomist hakkasin vaatamisväärsuste vastu huvi tundma. Porto on nii kaunis linn, et siin võib veeta mitmeid päevi ja ikka ei jõua kõike huviväärset endasse ahmida. Read more “Portugal: Porto vaatamisväärsused. 2. osa”
Portugal: maa, mis mind ära võlus. 1. osa
Portugal on Atlandi ookeani ääres asuv iidne meresõitjate riik, mille naabriks on Hispaania. Portugal on suurepärase kliima, maaliliste vaadete, maitsva toidu ja sõbralike elanikega riik ning minu arvates matkasellide paradiis. See lugu räägib reisist talvisesse Põhja-Portugali. Read more “Portugal: maa, mis mind ära võlus. 1. osa”
Vahemere müstilised saared: Gozo. 3. osa
Müstilise Għawdex ehk tavapärasema nimega Gozo saare rannakaljul istudes tundsin, et tegelikult asub see paik, kust paljud legendid alguse on saanud, hoopis siin. Gozo ise on palju rohelisem, väiksem ja vaiksem kui Malta, siin puuduvad naabersaarele omased kiirustamine ja rahvarohkus. Selles reisikirjas jutustan, mida ma Gozol nägin. Read more “Vahemere müstilised saared: Gozo. 3. osa”
Vahemere müstilised saared: Malta. 2. osa
Malta reisikirja teises osas saad teada, milliseid toite Sliema söögikohtades pakutakse, mida vaadata Vallettas, mille poolest erineb Mdina kõigist teistest linnadest ja kus asuvad värvilised kaluripaadid. Lisaks veidi ajalugu ja legende.
Vahemere müstilised saared: Malta ja Comino. 1. osa
Kas sellised nimed nagu Marsaxlokk, Cirkewwa, Naxxar, Ta’ Xbiex, Birkirkara või Mgarr võiksid pärineda muinasjutust? Mina uskusin küll nii. Ja just sellises muinasloos ma ühel hetkel osaleda saingi. Kellele või millele need nimed kuuluvad, kas lohed on ärkvel või magavad, miks on Sinine laguun nii ilus ning mitmetest vaatamisväärsustest müstilistel Malta ja Comino saarel saad lugeda järgnevatest reisikirjadest. Read more “Vahemere müstilised saared: Malta ja Comino. 1. osa”
Rumeenia ja Bulgaaria kevad. 3. osa
Jätkan lugu sellest, milline on kevad Bulgaarias ja Rumeenias. Märtsikuus kohtab peale kollaste nartsisside kindlasti ka Baba Martat ja tema punase-valgekirjusid õnnetoovaid lõngast nukke. Pole vist uudis, et tärkav kevad on romantiline ja võib üllatada ka luuletustega. Mida tõdeb rendiauto omanik ja mida mina sellel reisil iseenda kohta õppisin? Read more “Rumeenia ja Bulgaaria kevad. 3. osa”