Soo on vaikne, puhas, inimvaba ja kutsuv. Soo avarus ja ajatus hüüab mind ikka ja jälle tagasi. Pärast seda, kui olin varbad eelmine kord turbasambasse pistnud, ei olegi ma sellest heaolutundest enam lahti saanud. Nii läksin ja tegin ühel päeval tiiru ka Laeva soos. Read more “Eestimaa matkarajad: Laeva soo”
Rubriik: REISIKIRJAD
Jurmala, Lätimaa kaunis kuurortlinn
Läti juust ja leib ei seisa kapis nii kaua, et hallitama jõuaks minna ja nii otsustasin uute varude järele sõita. Riiga saabudes selgus, et kuigi kaugel siit ei asu ka kuurortlinn Jurmala. Mis takistaks mind sinna sõitmast? Kohe räägin sellestki päevast pikemalt. Read more “Jurmala, Lätimaa kaunis kuurortlinn”
Riia linn, toidunaudingud ja troopilised liblikad
Ühel päeval, kui kodune hommikusöök igavaks ja kodulinn ise üksluiseks oli muutunud ning ilmateade lisaks ka vihmast ilma lubas, ostsin endale pileti Tartu – Riia bussile. Kohe räägin, mis sel päeval edasi juhtus. Read more “Riia linn, toidunaudingud ja troopilised liblikad”
Eestimaa matkarajad: Norra-Oostriku allikad
Kui poleks ise näinud, poleks uskunudki, et allikad võivad olla kohad, mille ääres jaaniõhtul nii vilgas liikumine käib. Ja ma ei pea silmas sääski, rebaseid ega kopraid. Inimesed varuvad endale maagilist lättevett. Järgnevas loos tulevad jutuks mõned Järvamaa Norra-Oostriku ala allikad. Read more “Eestimaa matkarajad: Norra-Oostriku allikad”
Eestimaa matkarajad: Männikjärve
Teate, ma läksin omadega jälle rappa! Hurraa! Kes on omad ja mis põnev paik on Männikjärve, sellest saadki kohe lugeda! Read more “Eestimaa matkarajad: Männikjärve”
Eestimaa matkarajad: Valgesoo
Varahommikune vaikus õitsvate kuremarjapuhmaste kohal lubab kuulatada soohaldjate kutsuvat sosinat. Tillukesi valgeid vatitupse meenutavad tupp-villpead tervitavad saabujaid tuule käes kergelt noogutades ja nende valevus muudab ümbritseva avaruse eriti helgeks. Selle looga kutsun sind kaasa Valgesoo rabasse. Read more “Eestimaa matkarajad: Valgesoo”
Eestimaa matkarajad: Taevaskoja – Kiidjärve – Taevaskoja
Tutvustan taas üht kaunist Eestimaa paika, kuhu sa võiksid metsaõhku nautima minna. Seekord sai käidud Taevaskoja – Kiidjärve – Taevaskoja matkarajal 12 kilomeetrit ja isegi huskyst sõber heitis selle rännaku kestel hetkeks mustikavarte vahele pikali. Aga ainult hetkeks! Et kohe jälle aktiivselt edasi rühkida. Read more “Eestimaa matkarajad: Taevaskoja – Kiidjärve – Taevaskoja”
Eestimaa matkarajad: Tilleoru
Sooja ilma ei saa Eestimaal raisku lasta ja nii ma kasutasingi taas juhust, et koos tuttava koeraga ja tema perenaisega uued matkarajad avastada. Seekord jõudsime Tilleoru maastikukaitsealale. Read more “Eestimaa matkarajad: Tilleoru”
Eestimaa matkarajad: Meenikunno
Tahad oma silmaga näha ja kaasa elada sellele, kuidas loodus algava kevade üle rõõmustab? Oma kõrvaga niisugust kontserti kuulata, millist trajektooril „töö-kodu-töö” kulgedes ei kuule? Praegu on just õige hetk Eestimaa allesjäänud ilusad paigad üles otsida! See lugu räägib Meenikunno rabast ja matkarajast. Read more “Eestimaa matkarajad: Meenikunno”
Portugal: kuidas camino mu üles leidis. 4. osa
Iga jalajälg on isemoodi ja räägib oma lugu. Kellele see kuulub, kui raske oli astuda ja milleks see samm üldse tehtud sai. Täna ma räägin ühest hoopis erilisest teekonnast. Püüan seletada, mis on camino ja kuidas see ühel hetkel võib su lihtsalt ise üles leida – isegi siis, kui püüad seda eirata. Read more “Portugal: kuidas camino mu üles leidis. 4. osa”
Portugal: Guimarães, Coimbra ja teised. 3. osa
Portost mööda ookeani kallast Póvoa de Varzimi viib tegelikult üks palverännuteekond ehk camino. Kui soovid aga kiiremini kohale jõuda, tuleb Portos appi metroo punane liin, mille lõpp-peatus Póvoa de Varzim ongi. Sellest loost saad lisaks lugeda ka Portost kirdes asuva linna Guimarães ja lõunas asuvate linnade Aveiro ja Coimbra kohta. Read more “Portugal: Guimarães, Coimbra ja teised. 3. osa”
Portugal: Porto vaatamisväärsused. 2. osa
Porto asub Portugali põhjapoolses osas. Lennujaamast sain metrooga kergesti vanalinna ja peale ergutava tökatmusta hommikukohvi joomist hakkasin vaatamisväärsuste vastu huvi tundma. Porto on nii kaunis linn, et siin võib veeta mitmeid päevi ja ikka ei jõua kõike huviväärset endasse ahmida. Read more “Portugal: Porto vaatamisväärsused. 2. osa”
Portugal: maa, mis mind ära võlus. 1. osa
Portugal on Atlandi ookeani ääres asuv iidne meresõitjate riik, mille naabriks on Hispaania. Portugal on suurepärase kliima, maaliliste vaadete, maitsva toidu ja sõbralike elanikega riik ning minu arvates matkasellide paradiis. See lugu räägib reisist talvisesse Põhja-Portugali. Read more “Portugal: maa, mis mind ära võlus. 1. osa”
Vahemere müstilised saared: Gozo. 3. osa
Müstilise Għawdex ehk tavapärasema nimega Gozo saare rannakaljul istudes tundsin, et tegelikult asub see paik, kust paljud legendid alguse on saanud, hoopis siin. Gozo ise on palju rohelisem, väiksem ja vaiksem kui Malta, siin puuduvad naabersaarele omased kiirustamine ja rahvarohkus. Selles reisikirjas jutustan, mida ma Gozol nägin. Read more “Vahemere müstilised saared: Gozo. 3. osa”
Vahemere müstilised saared: Malta. 2. osa
Malta reisikirja teises osas saad teada, milliseid toite Sliema söögikohtades pakutakse, mida vaadata Vallettas, mille poolest erineb Mdina kõigist teistest linnadest ja kus asuvad värvilised kaluripaadid. Lisaks veidi ajalugu ja legende.
Vahemere müstilised saared: Malta ja Comino. 1. osa
Kas sellised nimed nagu Marsaxlokk, Cirkewwa, Naxxar, Ta’ Xbiex, Birkirkara või Mgarr võiksid pärineda muinasjutust? Mina uskusin küll nii. Ja just sellises muinasloos ma ühel hetkel osaleda saingi. Kellele või millele need nimed kuuluvad, kas lohed on ärkvel või magavad, miks on Sinine laguun nii ilus ning mitmetest vaatamisväärsustest müstilistel Malta ja Comino saarel saad lugeda järgnevatest reisikirjadest. Read more “Vahemere müstilised saared: Malta ja Comino. 1. osa”
Rumeenia ja Bulgaaria kevad. 3. osa
Jätkan lugu sellest, milline on kevad Bulgaarias ja Rumeenias. Märtsikuus kohtab peale kollaste nartsisside kindlasti ka Baba Martat ja tema punase-valgekirjusid õnnetoovaid lõngast nukke. Pole vist uudis, et tärkav kevad on romantiline ja võib üllatada ka luuletustega. Mida tõdeb rendiauto omanik ja mida mina sellel reisil iseenda kohta õppisin? Read more “Rumeenia ja Bulgaaria kevad. 3. osa”
Rumeenia ja Bulgaaria kevad. 2. osa
Tänane reisikiri jätkab kevadiste Bulgaaria-muljete jagamist. Tänu rendiautole saavad neli reisiselli sõita kohtuma Bulgaaria iidse ajalooga ja põigata taas rannikulinnadesse. Miks küll reisil maitseb toit paremini kui kodus? Ja ilma kassideta ei saa seegi kord. Read more “Rumeenia ja Bulgaaria kevad. 2. osa”
Rumeenia ja Bulgaaria kevad. 1. osa
Talv paneb alati mu kannatuse proovile, sest talv lihtsalt ei ole minu aastaaeg. Peagi on see aga jälle ukse taga ja tõenäoliselt hakkab sinna lund kuhjama. Õnneks pole mina aga ainuke, kes lumelükkamise ja liulaskmise võimaluse peale käsi ei plaksuta. Jagan täna taas üht reisikirja sellest, kuidas ma mõni aeg tagasi kevadet otsima läksin. Read more “Rumeenia ja Bulgaaria kevad. 1. osa”
Kuldsed Liivad ja Musta mere pärlid. Bulgaaria 3. osa
Jätkan taas Bulgaaria reisikirja. Bulgaaria kuurordis Kuldsed Liivad on merevesi puhas, türkiissinine ja selge. Mererand olevat kolm ja pool kilomeetrit pikk. Kuldne liiv tundub aga olevat pigem kollane kruus ja merekarpide puru. Kulda siin nüüd küll ei ole. Sellest hoolimata võib turist selleski kuurordis oma kukrut kergendada paljudes söögi-, ostu- ja lõbustuskohtades. Read more “Kuldsed Liivad ja Musta mere pärlid. Bulgaaria 3. osa”
Gabrovo kass, huumor ja müstika. Bulgaaria 2. osa
Jätkan Bulgaaria reisikirja. Seekord reisin koos kolme väga hea sõbraga, kellega koos rentisime Bulgaarias ka auto, helesinise Honda Jazzi, millele andsime hellitavalt nime “Helesinine unistus”. Sellega vuramegi nüüd ringi nagu üks suur vahva pere, külastame nii palju vaatamisväärsusi kui jõuame, ammutame infot Bulgaaria kohta, naudime maitsvat toitu, põletavat päikest ja rannaliiva. Read more “Gabrovo kass, huumor ja müstika. Bulgaaria 2. osa”
Rooside ja päikese maa. Bulgaaria 1. osa
Paradiislik soojus on magnet, mis inimesi Bulgaariasse tõmbab. Talveilm külastab seda maad lühiajaliselt ainult jaanuari-veebruarikuus. Olen ka ise Bulgaaria kaunist loodust, tervislikku kliimat ja Musta merd nautimas käinud. Lugedes nüüd uuesti reisikirju, otsustasin neid lühidalt siin jagada. Näidata, et Bulgaarias on peale Kuldsete Liivade ja Musta mere veel paljugi muud vaatamisväärset. Read more “Rooside ja päikese maa. Bulgaaria 1. osa”
Mida tähendab Cinque Terre ja mida sealt leida?
Alguses ma ei saanud üldse aru, mida Cinque Terre tähendab. Kas mõni kirik või klooster või… Mõistsin aga, et selles on midagi ligipääsmatut – ja seega salapärast. Alles reisil olles sain teada, et nimi Cinque Terre tähendab „viis maad” ja on viie kaluriküla ühine nimetus. Need külad, mis asuvad kõrgetel rannakaljudel, on tõepoolest erakordselt vaatamisväärsed ja kuuluvad seega ka UNESCO maailmapärandi nimekirja.
Kuidas planeerida reisi ise ja lihtsalt
Kõigepealt ma julgustan. Pärast Indoneesiast saabumist on näiteks Euroopasse reisimine nagu teise tuppa minek. Väga lihtne, kui oled juba korra käinud. Õnneks ei hakanud ma aga ka Balil juurdlema mitme kogenuma seljakotiränduri küsimuse üle: „Kas tõesti tulid esimest korda üksi reisile ja just Indoneesiasse? Jaa… kuidas siis tundub?” Read more “Kuidas planeerida reisi ise ja lihtsalt”
Kuidas reisida ainult käsipagasiga – 13 asja, mis jätta koju
Reisil tahetakse olla vaba ja kogeda võimalikult palju uut. Üheks hea enesetunde röövliks võivad aga saada rasked kohvrid, mida vedades tuleb kulutada liigset energiat, jõudu ja aega. Et reisida ainult käsipagasiga, peab kindlasti üle vaatama, ega midagi armsat, kuid reisil ebavajalikku kotti pole pistetud. Oma lemmikasju on küll suur tahtmine kaasa vedada, aga kas neid reisil tõesti ka vaja on? Read more “Kuidas reisida ainult käsipagasiga – 13 asja, mis jätta koju”